Kaasamine mitmekesises ühiskonnas

Mitmekesisuse ja kaasamise olulisus kasvab globaliseeruvas maailmas aina enam ning samuti on Eesti aina vähem monokultuurne riik. Nüüd kui mitmekesisus on siin, miks mõned seda kardavad ja seda eemale tõukavad ning teised erisusi tervitavad?

Ilmselt mõistes seda, miks mitmekesisus rikastab igas tiimis ja grupis, hakkad tundma huvi ka selle vastu, kuidas mitmekesises seltskonnas kõigi hääli kuulda. Kaasamine on palju enamat kui trepi kõrvale kaldtee ehitamine, et ka ratastooliga tuppa saaks – see on töötoa organiseerimine viisil, mis laseb introvertidel kaasa rääkida ning lapsehoiu kättesaadavaks tegemine, et üksikvanemal oleks aega üldse kohale tulla.

Moodulid

1. Sissejuhatus mitmekesisusse ja kaasamisse

   Alustame teoreetilise konteksti loomisega ning keskendume alguses põhisõnavara ning teadmiste kinnitamisesse.

   • Mitmekesisus ühiskonnas (Ülevaade kursusest; Ootused ja teadmiste kaardistamine; Mida tähendab mitmekesisus; Kultuuritundlikkus ja kuulumine; Miks stereotüüpimine on okei)

   • Eba/võrdsus (Ebavõrdsuse ajalooline väljakujunemine; Eelarvamus 21. sajandil; Kaasasündinud ja õpitud diskrimineerimine, seaduslik raamistik)
     

2. Süvitsi uurimine

   Kõik tunnid algavad kokkuvõttega eelmisest tunnist, teadmiste kaardistamisega, sisaldavad ülevaadet ajaloolisest taustast ning arutlust identiteediga seotud kitsaskohtade üle.

   • Puue (füüsiline/vaimne, astmed, seadused, toetused, sügava puudega inimeste elutee; võrdsus linnakeskkonnas)

   • Rahvus ja keel (venekeelne haridus, muud keeled Eestis, ukraina õpilased)

   • Vanus (võim ja rollid, kultuurilised erinevused, kuidas näevad inimesed/ühiskond vananemist, ageism; vananev ühiskond Eestis)

   • Sugu (sünnil määratud vs sotsiaalne; sooidentiteet; sooväljendus; soobinaarsus ja mittebinaarsus; mis on soorollid; feminism; “ühiskondlikult kahjulik element”)

   • Orientatsioon (LGBTQIA+ spektrum, Pride; soodüsfooria; vaimne tervis; asesõnad; perekonnaõpetus)

   • Religioon (ülevaade religioonist + religioonidest; spirituaalsus; loodususundid;  agnostika/ateism)

   • Rass ja etniline taust (rassism meil ja mujal; rassipoliitika; pagulased)

   • Sotsiaalmajanduslik taust (sissejuhatus intersektsionaalsusesse; palgalõhe; reparatsioonid)

3. Kaasamine praktikas

   Viimane osa kursusest keskendub õpitu praktilisse konteksti panemisele. Arutame, kuidas paremini kaasata, kuidas takistusi ületada ning päriselt muutusi ellu viia.

   • Käitumine mitmekesises keskkonnas (Organisatsioonilise käitumise alused)

   • Kaasamine praktikas (Isiklik panus; Ühiskondlik tasand; Riiklik sekkumine)

   • Barjääride lõhkumine (Mis siis, kui mu äge mõte ei tööta?)

Õpiväljundid

• Oskad tuua näiteid sotsiaalidentiteetidest ning ära tunda identideedipõhist diskrimineerimist;
• Märkad ja analüüsid kaasamise taset oma ümber – kodus, koolis, tänaval, linnas;
• Valdad tausta ja tööriistu päris muutuste ellukutsumiseks.